Erinevad ettevõtlusvormid erinevad üksteisest selle osas, kui suurt osakapitali nõutakse, millisel viisil seda sisse maksta saab, kui suur on osanike isiklik vastutus ning millised juhtorganid ja otsustusprotsessid on nõutud. Samuti on erinevusi igapäevaste tegevuste korraldamises ja raamatupidamislikes nõuetes.
Eestis kõige levinumad ettevõtlusvormid on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Vähemlevinud on täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ) ja tulundusühistus (TulÜ). Need kõik on orienteeritud oma osanikele materiaalse kasu ehk kasumi teenimisele. Kui eesmärgiks on mittemateriaalne kasu, siis tasuks kaaluda mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutuse (SA) asutamist.
Tulenevalt otstarbest ja eesmärgist, reguleerivad erinevaid ettevõtlusvorme erinevad seadused. Osaühingu, aktsiaseltsi, usaldusühingu, täisühingu ja välismaa äriühingu filiaali loomist reguleerib Äriseadustik. Mittetulundusühingu asutamist reguleerib Mittetulundusühingu seadus ning ühistu loomist Tulundusühistusseadus.
Eesti.ee lehel on ära toodud suurepärane võrdlustabel erinevate ettevõtlusvormide kohta:
Antud tabelist nähtub väga hästi, miks meie levinuimateks ärivormideks on kujunenud osaühing ja aktsiaselts. Neid mõlemaid saab asutada ka üksi ning omanik ei ole isiklikult kogu oma varaga vastutav ettevõtte kohustuste ees. See on väga oluline asjaolu, sest majanduskeskkonnas võib ette tulla olukordi, kus meil ettevõtjana ei ole mingit võimalust teatud negatiivseid stsenaariume ära hoida.
Heaks näiteks oli hiljutine koroonakriis, kus riik kohustas ajutiselt teatud teenuste pakkumise peatama või piiras neid olulisel määral. Kui kohvik, spordisaal, spaa või iluteenuse pakkuja oli sunnitud päevapealt uksed ajutiselt sulgema, kuid paljud püsikulud nagu näiteks ruumide rent, seadmete järelmaksud või liisingud, tarkvaralitsentsid ja kasvõi töötajate kohustuslik miinimumtasu tulid ikka maksta, põhjustades ettevõttele majanduslikke raskusi, tarnijatele võlgujäämisi ning pankrottegi.
Tänu piiratud vastutusele aga ei kandunud ettevõtte rahalised raskused üle ettevõtte asutanud isiku eraellu - omanik ei pidanud võlgade katteks maha müüma isiklikku vara ja kodu ning kuulutama välja eraisiku pankrotti.
Kui aga võrrelda kahte kõige populaarsemat äriühingu vormi: osaühing ja aktsiaselts, siis seal panebki valiku paika ettevõtte plaanitud suurus ja suunad. Aktsiaselts on üldiselt mõeldud suurematele ettevõtetele, kel kohe algusest plaan ka välisturgudel tegutseda või börsile minna. Selle algkapitaliks on 25000 eurot ning seda saab asutada vaid notari juures.
Osaühingu asutamine on aga tehtud väga lihtsaks ja järjest mugavamaks. Alates 2023.a veebruarist ei ole vaja isegi enam osakapitali sissemakset teha (varasemalt oli osakapitali nõue 2500€, mille sissemakset võis küll viimastel aastatel edasi lükata), sest väga palju on mikroettevõtteid, mille tegevused reaalselt algkapitali olemasolu ei vajagi, näiteks omaenda teadmiste või oskuste pakkumine teenusena.
Osaühingu saab asutada 10-20 minutiga e-äriregistris ning kui esimest korda tundub kõik ehk veidi keeruline ja hirm midagi valesti teha kipub olema suur, siis tegelikkuses on kõik kenasti tehtav ka täiesti algajale, kui vähegi end enne ettevõtluse baasterminitega kurssi viinud oled :)
Kui aga sooviksid ettevõtlusvormide osas parema selguse saamiseks kellegagi arutleda või Sul on konkreetseid küsimusi nende kohta, siis võid meiega julgelt ühendust võtta ja aitame rõõmuga! Esimene konsultatsioon meiega tasuta!
Comments